bookmark_borderHoone energiamärgis ja mida selle kohta teadma pead

Olgu õues paukuv pakane või lõõskav päike, koju jõudes tahad ikka, et Sind ootaks ees mõnus temperatuur ning stabiilne sisekliima. Tänu moodsatele materjalidele, ehitus tehnilistele lahendustele ja ka tehnosüsteemidele on see uute majade puhul ka täiesti võimalik, kus viimased kannavad minimaalselt B-energiaklassi märgist.

Mida aga need energiamärgised tähendavad ning kuidas see mõjutab Sinu igakuiseid kulusid aitab vastata meie hea energiaalane koostööpartner Janno Pallotedder ettevõttest Ecopolis OÜ.

Mis on hoone energiamärgis?

 

Kui oled endale ehitanud või ostnud uue kodu, pead arvestama igakuiste kommunaalkuludega, millest kindlasti suurimaks on külmal perioodil kütmine. Statistiliselt võib öelda, et Eestis kasutatavast koguenergiast kulub lausa kolmandik elamute peale. Kuna see suhtarv on väga suur, võeti aastal 2013 vastu seadus, mis muutis hoonete energiamärgise kohustuslikuks.

Lihtsustatult võib öelda, et hoone energiamärgis on dokumentide kogum, mis näitab maja elaniku rahalist kulu eluks vajaliku sisekliima loomisel ja ka hoone kasutamise mõju meid ümbritsevale keskkonnale.

Energiamärgise puhul antakse hoonele energiaauditi tulemusena energiaklass, mida tähistatakse tähtedega vahemikus A-st kuni H-ni, kus A on kõige energiatõhusam ehitis. Kui näiteks Sinu kodu on energiaklassist A, võid olla kindel, et Sinu igakuised kulud on võrreldes teiste samalaadsete hoonetega kas samad või väiksemad.

Käibel olevad energiamärgised

Energiamärgis peab tänapäeval olemas olema nii uusehitistel kui ka vanematel hoonetel. Selle olemasolu annab riigile võimaluse paremini juhtida hoonete energiatarbimise tõhustamist, seades omaltpoolt majadele tarbimise miinimumnumbrid ette. Lisaks on tähis väga oluline ka maja või korteri ostmisel, kus näed oma uue kodu energiatõhusust.

Iga maja energiaklassi tähis selgub mõõtmiste ning arvutuste tulemusena ning siin mängivad rolli mitte ainult maja väline soojustus vaid ka kütte-, vee- ning ventilatsioonilahendused. Kui tahad saada paremat energiamärgist, siis pead täitma teatavad eeldused selleks:

  • A-klassi energiamärgis – Väga hästi soojustatud ning kõige efektiivsemaid kütte ja ventilatsioonisüsteeme kasutav eramu.
  • B-klassi energiamärgis – hästi soojustatud seinad ja aknad, mis kasutab maasoojuspumpa koos soojustagastusega ventilatsiooniga.
  • C/D-klassi energiamärgis – hästi soojustatud seinad ja aknad aga vähemefektiivne kütte- ja ventilatsioonisüsteem nagu näiteks õhk-vesi soojuspump.
  • E/F-klassi energiamärgis – tänaseks renoveerimata vanemad majad, mis omavad vaid ehitusaegseid soojustuslahendusi ja on väga ebaefektiivse energiatõhususega.
  • H-klassi energiamärgis – sisuliselt soojustamata maja, mille soojapidavus on pea olematu.

Milliseid lahendusi kasutatakse energiatõhusas majas

Energiatõhusas elumajas kasutame enamasti efektiivset rootor- ja niiskustagastusega plaatsoojusvahetiga ventilatsioonisüsteem. Siinkohal tasub vältida tavalist vastuvoolu põhimõttel töötavat plaatsoojusvahetiga ventilatsiooniseadet, millele müüjad lubavad väga kõrget soojustagastuse suhtarvu (näiteks 85-95%). Põhjuseks on ventilatsiooniseadme elektriline külmakaitse, mis ei luba masinal korrektselt miinuskraadide juures töötada ja tarbib rohkem energiat.

Sellest esmapilgul väiksest detailist võib aastane energiakulu kahe erineva ventilatsiooniseadme vahel olla kuni kahekordne ja seda olukorras, kus paberi peal lubavad mõlemad seadmed sarnast soojustagastuse protsenti. Tundub kummaline aga ventilatsiooniseade, mille soojustagastuse suhtarv on 80% võib praktikas olla oluliselt energiasäästlikum kui sarnane seade, kus soojustagastusena kirjas lausa 90%.

Energiatõhusa küttesüsteemina tasuks eelistada maaküttel põhinevaid lahendusi, kuna need on oluliselt efektiivsemad alternatiividest. Vältima peaks fossiilsetel kütustel põhinevaid küttelahendusi nagu näiteks maagaas.

Energiatõhusa maja ehitamise eest vastutab ehitaja

Kas tahad ehitada maja puidust või kivist, energiatõhususe seisukohalt on oluline, et projekteerimine ning ehitus on tehtud korrektselt ning terviklikult. Energiamärgise saavutamine on siinkohal ehitaja õlgadel, kes vastutab kogu protsessi eest. See tähendab kõikide sõlmede ning süsteemide korrektset ehitamist ning vastutamist tulemuste eest.

Hea ehitaja peab tagama, et soojustuse paksused on piisavad, tarindites tekkivad niiskusrežiimid korrektselt läbi mõeldud ja õhuniiskusest kondentsi tekkimise riskid välispiiretes välistatud, erinevate tarindite liitumised lahendatud külmasilla vabalt ning tihendatud korrektselt.

Energiatõhusas hoones peab õhk liikuma kontrollitult vaid ventilatsioonisüsteemi kaudu ja mitte läbi „hingavate“ (ehk õhku ja soojust lekkivate) välispiirete.

Uue maja energiamärgis

Uue maja energiamärgise arvutamine hakkab tegelikult juba hoone projekteerimise etapis. Projekteerija peab näitama, milliseid kütte, soojustus ning õhutussüsteeme hoona kasutama hakkab ning need peavad olema vastavuses Eestis kehtestatud miinimumnõuetega, ehk minimaalselt B-energiamärgisele vastavad. Alles peale energiamärgise tõendamist on võimalik hoone ehitamiseks ehitusluba saada.

Tõendamiseks on loodud kahte erinevat tüüpi energiamärgised, kus uuselamud kasutavad neist esimest, ehk arvutuslikku:

  1. Arvutuslikud energiamärgised, mis väljastatakse hoonele projekteerimis- või rekonstrueerimisprojekti alusel. Siinkohal kasutatakse arvutamiseks spetsiaalset modelleerimistarkvara, mis võtab täpselt arvesse hoone tehnilised omadused ning väliskliima.
  2. Tarbimisandmetel põhinevad energiamärgised arvutatakse reaalse tarbitud energiakoguste põhjal, kui hoone on juba vähemalt kaks aastat kasutusel olnud.

Arvutusliku energiamärgise tõendamiseks koostatakse hoonest energiasimulatsiooni mudel, mille aluseks on projekteeritud ehitusalased lahendused. Eraldi modelleeritakse energiatarve, kus kasutatakse standardijärgseid valgustusvõimsusi, sooja tarbevee kulu, ventilatsiooniõhu norme jne.

Projekteerimisprotsessis koostatud arvutuslik energiamärgis kehtib kaks aastat pärast hoone kasutusloa saamist. Hiljem saab koostada hoone reaalsetel tarbimisandmetel põhineva energiamärgise, mis kehtib juba 10 aastat.

Piirete soojapidavus ehk U arv

Energiatõhususe võtmes peab tänapäevases eluhoones lähtuma hoonest kui tervikust ja mitte niivõrd selle üksikutest komponentidest. Energiatõhususe seisukohalt on oluline maja kompaktsus ning võimalikult vähene liigendatus, klaaspindade mõõdukad suurused, hoone õhupidavus, erinevate tarindite liitumiskohtade soojusjuhtivused (ehk nn. külmasillad) ning välispiirete soojusjuhtivus.

Välispiirete soojusjuhtivuste väärtust (ehk U-arv) mõõdetakse ühikuga W/(m2·°C), mis näitab kui palju küttevõimsust (W) lahkub läbi 1 m2 suuruse tarindi kui sise- ning välistemperatuuride vahe on 1 kraad.

Arvutuse tulemusena saadud soojusjuhtivuse väärtused ei tähenda tingimata veel hoone kõrget energiaklassi. Viimast mõjutavad ka teised maja komponendid nagu näiteks projekteeritavad tehnosüsteemid, hoone planeering ja kompaktsus ning õhupidavus.

Sellegipoolest ei saa energiatõhusat hoonet ehitada nn. külmade välispiiretega ning tänapäeva eluhoonel võiks vastavad välispiirete soojusjuhtivused olla vahemikus:

  1. Katused ja katuslaed 0,07-0,12 W/(m2·°C)
  2. Põrandad 0,1-0,18 W/(m2·°C)
  3. Välisseinad 0,12-0,18 W/(m2·°C)
  4. Aknad 0,7-0,9 W/(m2·°C)
  5. Välisuksed 0,9-1,2 W/(m2·°C)

Kokkuvõte

Energiatõhusad majad ei jää õnneks enam tavainimese jaoks helesiniseks unistuseks, vaid on igati saavutatavad tänapäevaste materjalide ning ehitusstandarditega. Vaja on endale leida vaid kompetentne ehitusalane partner.

Ehitades endale A-energiaklassiga kodu, hoiad kindlasti kokku oma kommunaalide pealt. Kui aga tahad veelgi kokku hoida, siis soovitame juba küsida meilt targa maja lahenduste kohta.