Kuu: juuni 2021

Paljudel juhtudel näeb uue kodu ehitus välja järgmiselt:  kõigepealt visualiseerime endale unelmate kodu ja siis hakkame seda kokku viima oma võimalustega. Soovime seda või mitte, kuid igal visioonil on hinnalipik, mis ei pruugi ühtida meie rahakotiga. Kuidas aga viia oma ideid reaalsusesse ehk alljärgnevalt vaatame, millised asjaolud mõjutavad majaehituse hinda?

Tüüpprojekt vs individuaalprojekt
Kõigepealt olgu öeldud, et iga muudatus projektis mõjutab hoone ehituse kogumaksumust ja seda ka projekti valikul. Individuaalprojekti puhul on võimalik tellida isikupärane maja, ent varuda tuleb ka rohkem aega, sest projekteerimistöödeks kulub keskmiselt pool aastat ja erinevalt tüüpprojektist ka rohkem raha. Samas on ka tüüpprojekti puhul võimalik projekti teatud piirini muuta kas sootuks tasuta või väikeste kuludega, mis võimaldab ka tüüpprojekti järgides rajada põneva ning teistest eristuva kodu.
Individuaalprojekti puhul tuleb samuti arvestada, et mida keerukam on maja, mida rohkem on kaldeid ja nurki, seda kallimaks selle maja ehitus kujuneb.

Asukoht
Öeldakse, et eestlased eelistavad elada keset sügavat laant, kus pole näha naabreid ning kus lähim kohvik ja Viru keskus asuvad paariminutilise jalutuskäigu kaugusel.
Nali naljaks, kuid kodu rajamine ei piirdu üksnes maja ehituse maksumusega. Rajada tuleb ka kommunikatsioonid, tuleb liituda elektrisüsteemiga ja siin on ülioluline kommunikatsioonide lähedus. Mida kaugemal on kommunikatsioonide võrk, seda kallimaks kujuneb ehitise kogumaksumus. Eestis on esinenud piisavalt juhtumeid, kus Elektrileviga liitumise eelarve küünib kümnete tuhandete eurodeni.

Vundament
Eramajade puhul on levinuim vundamenditüüp madal lint või plaatvundament, mis on kõige soodsamad  variandid. Plaat- või vaivundamenti kasutatakse juhul, kui aluspinnas lintvundamendi tegemist ei võimalda või kasutatakse vaiu lintvundamendi ja plaatvundamendi toestuseks.

Vahelagi vs katuslagi
Tavapäraselt oleme harjunud projektidega, kus vahelae ja katuse vahele jääb pööning, kuid järjest enam koguvad populaarsust ka katuslaed. Nagu nimi ütleb, on katuslagi ehituskonstruktsiooni osa, mis on nii hoone laeks kui ka katuseks. Katuslaegi näeb välja imposantne, kuid arvestada tuleb sellega, et katuslagi on võrreldes tavapärase pööninguga lae puhul kaks korda kallim tänu oma tööjõu mahukusele. Tavapärase lae puhul tulevad fermid tehasest ja soojustus paigaldatakse masinaga, mis teeb selle kordades odavamaks.

Aknad
Kui oleme rajanud kodu looduskaunisse kohta, soovime loomulikult ka vaadet nautida. Maast laeni aknad on tänapäeva kodudes täiesti enesestmõistetavad, kuid siingi tuleb mängu raha. Soojapidavad klaaspaketid on arvestatav investeering, kusjuures kulukust mõjutab ka asjaolu, kas aknaid on võimalik avada või mitte. Ja kui on võimalik avada, siis kuidas – kas valida liug- , paralleel või pöördkaldavatav aken. Samuti on väga oluline ka päiksekaitse aknaklaasidel, et ruumid päikesepaistelistel päevadel üle ei kuumeneks ja seda arvestatakse ka maja energiamärgise arvutamisel.
Kõik need asjaolud mõjutavad eelarvet, mistõttu tuleb põhjalikult läbi mõelda, millistesse ruumidesse tulevad kallimad aknasüsteemid ja millistele akendele päiksekaitse. Uskuge, korralik eeltöö hoiab maja eelarves kokku märkimisväärse summa.

Katus
Kuigi katuse maksumus moodustab ehituse kogumaksumusest ala kümnendiku, annab ka katusematerjali valik siiski märkimisväärse kokkuhoiu. Kui valime näiteks kallima betoonkivikatuse, siis peame arvestama, et raske kivikatuse tõttu tuleb rajada tugevama konstruktsiooniga katus. Loomulikult paisutab seegi ehituse eelarvet. Teraskatuse puhul saame samuti kasutada kivimustri profiili, ent teraskatus on mõnevõrra kivikatusest soodsam.

Materjal
Materjalivalik oma kodu rajamiseks on tänapäeval uskumatult lai. Meie oleme CLT (Cross Laminated Timber) ehk ristkihtliimpuidu usku, mis on maailmas järjest enam populaarsust koguv ehitusmaterjal. CLT on tugev ja kerge materjal, mis annab nii arhitektidele kui ka ehitajatele palju lisavõimalusi.
CLT on oma nime on saanud üksteisega risti olevatest puidukihtidest, mis liimitakse teineteise peale ja selle tulemuseks on tavapärasest puidust oluliselt tugevam ning stabiilsem materjal, olles oma omadustelt betooniga võrreldav, kuid viimasest lausa 5 korda kergem.
Teisisõnu on CLT majas ühendatud kõik puitmaja positiivsed omadused: suurepärane sisekliima ja keskkonnasõbralikkus ning kivimaja konstruktsiooni tugevus. Kõik eelöeldu tagab väga hea hinna ja kvaliteedi suhte.

Maja ehitusmaksumuse juures moodustavad neljandiku siseviimistlustööd, mistõttu paljud eramuehitajad eelistavad tellida nö „väljast valmis“ lahenduse, kus siseviimistluse teevad oma jõududega. Samas – mida aeg edasi, seda enam eelistatakse kallimat, kuid kliendile mugavamat „võtmed kätte“ lahendust. Kumba varianti siis tasuks valida?

„Väljast valmis“ lahendus võimaldab majaehituse juures märkimisväärse rahalise kokkuhoiu. Kindel soovitus on ise ehitusega edasi minna juhul, kui olete ehitustemaatikaga kursis, sest tööde valikulisel tellimisel langeb vastutus projekti vedamise eest tellijale. Kui tegemist on esimese majaehitusega, tasub enne mitu korda mõelda, kas ikka minna ise ehitustööde korraldamisega edasi.

Kuigi „väljast valmis“ lahenduse võlu peitub hinnavõidus, tasub tõsiselt kaaluda, kui suur see hinnavõit siis tegelikult on. Tuleb ju tellijal nüüdsest ise hakata suhtlema töövõtjatega, tegelema hinnapakkumistega ning mis kõige olulisem – tellija peab olema erinevate küsimuste tekkimisel ehitaja jaoks kogu aeg olemas. Mööngem, igapäevase pingelise töö kõrval pole see sugugi kerge ülesanne.

Tellija peab olema ka väga hea tööde planeerija, et jagada selged tööpiirid erinevate töövõtjate vahel ning tagada, et nad objektil üksteist ei segaks.

Samuti tuleb arvestada, et tellides kõik tööd ühelt peatöövõtjalt, on meil hiljem lihtsam lahendada vaegtöid jms tekkinud probleeme, kui aga objektil on käed külge pannud erinevad ehitajad, muutub murede haldamine juba keerulisemaks.

„Võtmed kätte“ pakub meelerahu

“Võtmed kätte” lahendus on esmapilgul kallim, kuid tellija seisukohalt kindlasti stressivabam lahendus. Kuna maja ehitab otsast lõpuni üks töövõtja, on tegemist väga selge vastutusega vaegtööde puhul ning ära jäävad hilisemad vaidlused.

Kindlasti on „võtmed kätte“ variant ka kiirem, kuna kaasates ise majaehitusele erinevaid teenusepakkujaid võib ehitusprotsess aeglustuda, sest eriti hooajal ületab nõudlus ehitusteenuste järele pakkumise. Sellest tekivad pikad tööde järjekorrad, ent ühe töö taha võivad seisma jääda teised tööd, mistõttu kogu ehitusprotsess toppab.

„Võtmed kätte“ lahenduse kasuks räägib ka pankade laenupoliitika. Teadupärast ehitatakse valdav osa eramajadest laenu toel ning pangad soovivad, et elamu peaks valmima laenulepingu sõlmimisest hiljemalt 18 kuu jooksul.

Kuna maja ehitamine toimub etapiviisiliselt, väljastab pank kodulaenu samuti osade kaupa vastavalt maja tagatisvara väärtuse kasvule. Teisisõnu maksab pank välja osa laenust ja klient investeerib selle maja ehitusse, tõstes niiviisi maja turuväärtust. Kui aga ehitus jääb toppama, ei tõuse ka ehitatava eramu turu- ega tagatisväärtus ning pank peatab edasised laenumaksed, mis omakorda võib löögi alla seada kogu maja valmimise.

Tutvu meie pakettide kirjeldusega siin: https://cltbuildings.ee/paketid/