Paljudel juhtudel näeb uue kodu ehitus välja järgmiselt: kõigepealt visualiseerime endale unelmate kodu ja siis hakkame seda kokku viima oma võimalustega. Soovime seda või mitte, kuid igal visioonil on hinnalipik, mis ei pruugi ühtida meie rahakotiga. Kuidas aga viia oma ideid reaalsusesse ehk alljärgnevalt vaatame, millised asjaolud mõjutavad majaehituse hinda?
Tüüpprojekt vs individuaalprojekt
Kõigepealt olgu öeldud, et iga muudatus projektis mõjutab hoone ehituse kogumaksumust ja seda ka projekti valikul. Individuaalprojekti puhul on võimalik tellida isikupärane maja, ent varuda tuleb ka rohkem aega, sest projekteerimistöödeks kulub keskmiselt pool aastat ja erinevalt tüüpprojektist ka rohkem raha. Samas on ka tüüpprojekti puhul võimalik projekti teatud piirini muuta kas sootuks tasuta või väikeste kuludega, mis võimaldab ka tüüpprojekti järgides rajada põneva ning teistest eristuva kodu.
Individuaalprojekti puhul tuleb samuti arvestada, et mida keerukam on maja, mida rohkem on kaldeid ja nurki, seda kallimaks selle maja ehitus kujuneb.
Asukoht
Öeldakse, et eestlased eelistavad elada keset sügavat laant, kus pole näha naabreid ning kus lähim kohvik ja Viru keskus asuvad paariminutilise jalutuskäigu kaugusel.
Nali naljaks, kuid kodu rajamine ei piirdu üksnes maja ehituse maksumusega. Rajada tuleb ka kommunikatsioonid, tuleb liituda elektrisüsteemiga ja siin on ülioluline kommunikatsioonide lähedus. Mida kaugemal on kommunikatsioonide võrk, seda kallimaks kujuneb ehitise kogumaksumus. Eestis on esinenud piisavalt juhtumeid, kus Elektrileviga liitumise eelarve küünib kümnete tuhandete eurodeni.
Vundament
Eramajade puhul on levinuim vundamenditüüp madal lint või plaatvundament, mis on kõige soodsamad variandid. Plaat- või vaivundamenti kasutatakse juhul, kui aluspinnas lintvundamendi tegemist ei võimalda või kasutatakse vaiu lintvundamendi ja plaatvundamendi toestuseks.
Vahelagi vs katuslagi
Tavapäraselt oleme harjunud projektidega, kus vahelae ja katuse vahele jääb pööning, kuid järjest enam koguvad populaarsust ka katuslaed. Nagu nimi ütleb, on katuslagi ehituskonstruktsiooni osa, mis on nii hoone laeks kui ka katuseks. Katuslaegi näeb välja imposantne, kuid arvestada tuleb sellega, et katuslagi on võrreldes tavapärase pööninguga lae puhul kaks korda kallim tänu oma tööjõu mahukusele. Tavapärase lae puhul tulevad fermid tehasest ja soojustus paigaldatakse masinaga, mis teeb selle kordades odavamaks.
Aknad
Kui oleme rajanud kodu looduskaunisse kohta, soovime loomulikult ka vaadet nautida. Maast laeni aknad on tänapäeva kodudes täiesti enesestmõistetavad, kuid siingi tuleb mängu raha. Soojapidavad klaaspaketid on arvestatav investeering, kusjuures kulukust mõjutab ka asjaolu, kas aknaid on võimalik avada või mitte. Ja kui on võimalik avada, siis kuidas – kas valida liug- , paralleel või pöördkaldavatav aken. Samuti on väga oluline ka päiksekaitse aknaklaasidel, et ruumid päikesepaistelistel päevadel üle ei kuumeneks ja seda arvestatakse ka maja energiamärgise arvutamisel.
Kõik need asjaolud mõjutavad eelarvet, mistõttu tuleb põhjalikult läbi mõelda, millistesse ruumidesse tulevad kallimad aknasüsteemid ja millistele akendele päiksekaitse. Uskuge, korralik eeltöö hoiab maja eelarves kokku märkimisväärse summa.
Katus
Kuigi katuse maksumus moodustab ehituse kogumaksumusest ala kümnendiku, annab ka katusematerjali valik siiski märkimisväärse kokkuhoiu. Kui valime näiteks kallima betoonkivikatuse, siis peame arvestama, et raske kivikatuse tõttu tuleb rajada tugevama konstruktsiooniga katus. Loomulikult paisutab seegi ehituse eelarvet. Teraskatuse puhul saame samuti kasutada kivimustri profiili, ent teraskatus on mõnevõrra kivikatusest soodsam.
Materjal
Materjalivalik oma kodu rajamiseks on tänapäeval uskumatult lai. Meie oleme CLT (Cross Laminated Timber) ehk ristkihtliimpuidu usku, mis on maailmas järjest enam populaarsust koguv ehitusmaterjal. CLT on tugev ja kerge materjal, mis annab nii arhitektidele kui ka ehitajatele palju lisavõimalusi.
CLT on oma nime on saanud üksteisega risti olevatest puidukihtidest, mis liimitakse teineteise peale ja selle tulemuseks on tavapärasest puidust oluliselt tugevam ning stabiilsem materjal, olles oma omadustelt betooniga võrreldav, kuid viimasest lausa 5 korda kergem.
Teisisõnu on CLT majas ühendatud kõik puitmaja positiivsed omadused: suurepärane sisekliima ja keskkonnasõbralikkus ning kivimaja konstruktsiooni tugevus. Kõik eelöeldu tagab väga hea hinna ja kvaliteedi suhte.